Intellektuaalne omand ja sotsiaalmeedia

Posted by | No Tags | Uncategorized | Comments Off

Möödunud aasta lõpus toimus Ülemiste City’s Jõulu DisainiÖÖpäev, kus meil oli au hommikuseminaril rääkida kõigile huvilistele õiguslikest võimalustest mittemateriaalse disaini kaitsmiseks. Juba teistkordselt on meil hea meel tõdeda, et intellektuaalse omandi teemad on ettevõtjatele aktuaalsed ning toovad seetõttu kaasa ka palju küsimusi.

Siinkohal kasutame võimalust ja jagame ka blogi lugejatega kahte arutluse alla tulnud teemat.

Mis saab autoriõigustest, kui laadida autoriõigustega kaitstud teosed üles sotsiaalmeediasse?

Vastuse leidmiseks sellele küsimusele tuleb vaadata sotsiaalmeedia keskkondade kasutamistingimusi. Kuid nagu räägitakse, siis on linnukese panemine kasti, millega kinnitatakse kasutajatingimustega tutvumist ja nõustumist, kujunemas üheks maailma suurimaks valeks. Kasutajaid, kes neid tingimusi tõepoolest loevad, on vähe. Populaarse sotsiaalmeediavõrgustiku Facebook tingimused ütlevad üheselt, et postitades Facebooki fotosid ja videoid, annab kasutaja Facebookile mitteeksklusiivse, all-litsentseerimise õigusega tasuta litsentsi, mida Facebookil on õigus kasutada kogu maailmas. See tähendab, et Facebookil on õigus sinu fotosid ja videoid igakülgselt levitada ja tasuta kasutada anda ka teistele kasutajatele, ilma et täiendavat nõusolekut sinult küsida oleks vaja. Litsents kehtib tingimuste järgi seni, kuni üleslaetud teos Facebookist kustutakse, kuid sealjuures nähtub tingimustes erand – juhul kui teised kasutajad on üleslaaditud sisu jaganud ja pole seda kustutanud, siis litsents ei lõppe. Samasugune olukord vaatab vastu ka Twitteri tüüptingimustest. Twitter jätab tingimuste kohaselt endale õiguse kasutada, reprodutseerida, levitada ja avaldada sinu postitatud sisu kogu meedias, sealhulgas ka meediakanalites, mida praegu veel ei tunta või mis praeguseks pole veel arendatudki. Lisaks sellele jätab Twitter endale ka õiguse kasutada sinu postitatud teoseid teiste teoste osadena. Samuti on Twitteril õigus anda sinu üleslaaditud sisu kasutada ka oma äripartneritele, sinule tasu maksmata. Teistest ei erine ka Instagrami kasutamistingimused, ka sinna fotosid üles laadides annad Instagramile eelkirjeldatuga sarnase litsentsi sinu fotode kasutamiseks. Seega teksti, pilti või videot mõnesse sotsiaalmeediakanalisse üleslaadimisel tasub endale teadvustada, et selle edasine saatus on praktiliselt sinu kontrolli alt väljas.

Millal tohib kasutada netist leitud teise autori teoseid?

Kuldne reegel on, et kui soovid kasutada teise autori teost, siis küsi selleks luba ja sõlmi kirjalik kokkulepe. Mõnel juhul on õiguspärane kasutada teost autori käest luba küsimata ja selle eest tasu maksmata. Seda nimetatakse teose vabaks kasutamiseks. Näiteks on teose vaba kasutamine üldjuhul lubatud, kui teost soovitakse kasutada üksnes isiklikul eesmärgil, mitte aga ärieesmärkidel. Teose vaba kasutamise alla mahub ka tsiteerimine. Peamine reegel on, et tsiteerida on lubatud õiguspäraselt avaldatud teoseid, motiveeritud mahus ja viidates ka tsitaadi allikale. Hüperlinkide puhul tuleks jälgida seda, et avalikuks ei tehta sisu, mis muidu oleks avalikkuse eest kaitstud.


No Comments

Comments are closed.