Mis saab intellektuaalsest omandist pankrotimenetluses?

Posted by | No Tags | Uncategorized | Comments Off

Üheks Eesti õigusmaastikul vähe käsitlemist leidnud küsimuseks on see, mis saab intellektuaalsest omandist kui äriühing, kellele selline vara kuulub või on antud litsentsilepingutega kasutada, läheb pankrotti. Ajal, mil üha rohkem ettevõtteid hakkab teadvustama endale intellektuaalse omandi väärtust, omandab ka see küsimus järjest suurema tähtsuse.
 

1.Mis saab võlgnikule kuuluvast varast pankrotimenetluse korral?
 

Kui ettevõte on muutunud maksejõuetuks ning ei suuda püsivalt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuulutab kohus välja ettevõtte pankroti.
Pankroti korral muutub kogu võlgniku vara pankrotivaraks, ning kuna intellektuaalne omand (näiteks patendid, kaubamärgid) on samuti võlgniku vara, siis ootab neid ees sama saatus. Pankrotihalduril on õigus pankrotivara müüa ning rahuldada selle arvelt pankrotistunud äriühingu võlausaldajate nõudeid.
 

2. Kaubamärgid, patendid ja disainilahendused
 

Euroopa Liidu Nõukogu määrus (nr 422/2004) sätestab, et ühenduse kaubamärgid võivad olla vaid sellise maksejõuetusmenetluse objektiks, mis on algatatud liikmesriigis, mille territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese. Üldiselt loetakse selleks lihtsalt registrijärgset asukohta. Lisaks, kui ühenduse kaubamärk on ühisomandis, kohaldatakse maksejõuetusmenetlust vaid ühisomaniku osa suhtes. Samasugune reegel kehtib ka patentidele, disainilahendustele ja muule sarnaselt kaitstavale varale.
Ka Eesti kaubamärgiseaduses on sees vastav säte, mis ütleb, et kaubamärk võib olla arvatud pankrotivara hulka, mille puhul tehakse pankrotihalduri või kohtu nõudel sellekohane märge ka registrisse. Seejärel on seda võimalik müüa nagu ülejäänud pankrotivara.
 

3. Litsentsilepingud
 

Pankrotimenetlus toob sageli kaasa ka küsimuse, mis saab sõlmitud litsentsilepingutest. Litsentsilepingu alusel annab üks pool ( litsentsiandja) teisele poolele ( litsentsisaajale) kasutada intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi.
 

Eesti pankrotiseaduse kohaselt saab pankrotihaldur otsustada, mis saab võlgniku poolt sõlmitud lepingutest. Halduril on õigus nii lepinguid täita kui nende täitmisest loobuda. Oluline on teada, et pankrotiseaduse paragrahv 46 lõige 2 pakub lepingu teisele poolele võimaluse teha pankrotihaldurile ettepanek teatada, kumma variandi kasuks viimane otsustada soovib. Seejärel on halduril kohustus 7 päeva jooksul teatada, kas ta täidab võlgniku kohustuse või jätab selle täitmata.
 

Kuna Eesti kohtud ei ole pankrotimenetluse ja intellektuaalse omandi õiguse kokkupuutepunkte veel suuresti analüüsinud, siis pöörame pilgud, saamaks teada, kuidas selliseid olukordi on praktikas lahendatud, Saksamaa poole. Saksa kohtupraktikas on võrreldud litsentsilepinguid liisingu ja rendilepingutega ja on leitud, et ka pankrotimenetluses käituvad need sarnaselt.
Kui litsentsisaaja on läinud pankrotti, siis on Saksa kohtud leidnud, et see ei anna litsentsiandjale veel õigust litsentsilepingut lõpetada, vaid peab ootama pankrotihalduri seisukohta, kas viimane soovib lepinguga jätkata või selle lõpetada.
 

Litsentsiandjale on taoline olukord problemaatiline, näiteks juhul kui pankrotistunud litsentsisaajale on antud eksklusiivne litsents, mis ei võimalda litsentsiandjal lepingu kehtivuse ajal ka teisi litsentse anda, nii kaua kuni haldur otsustab, mis litsentsilepingust edasi saab. Saksamaal on erandlikult koheldud aga lühiajalisi litsentsilepinguid, mille eest on litsentsisaaja juba litsentsiandjale tervikuna tasunud ja loetud sellised lepingud lõpetatuks.
 

Samuti on praktikas tekitanud probleeme küsimus, mis saab all-litsentsilepingutest? Saksamaa kohtud on leidnud, et all- litsentsilepingud jäävad kehtima ning elavad oma elu edasi vaatamata sellele, et all-litsentsiandja on vahepeal pankrotti läinud. Samas näiteks Soome praktikas on kohtud leidnud, et all-litsentsileping jääb pankroti korral kehtima üksnes juhul kui pooled on algses lepingus selles konkreetselt kokku leppinud.
 

Kui vastupidiselt pankrotistub litsentsiandja, siis on ka Saksamaal halduril võimalik sellised lepingud lõpetada ja litsentsisaaja kaotab litsentsiga antud intellektuaalse omandi kasutamisõiguse. Kuna see võib litsentsisaajale tuua kaasa märkimisväärse kahju, siis on aga hakatud rääkima vajadusest sätestada, et juhul kui tegemist on kahepoolselt kasuliku, näiteks patendi litsenseerimise lepinguga, siis tuleks halduri õigust lepingut lõpetada piirata.
 

4.Mida veel arvesse võtta?
 

• Kui litsentsilepingu üks pool läheb pankrotti, siis tuleb vaadata ka esialgset litsentsilepingut ning ega seal ei ole kirja pandud poolte vahelisi kokkuleppeid pankroti puhuks. Näiteks võib litsentsileping sisaldada sätet, et ühe poole pankroti korral, peavad lõppema ka all-litsentsi lepingud.
• kui tegemist on piiriülese litsentsilepinguga siis tuleb arvesse võtta ka poolte kokkulepet kohaldatava õiguse ja kohtualluvuse kohta.


No Comments

Comments are closed.