Korduma Kippuvad Küsimused

Legal Roomi missioon on alati olnud muuta õigusküsimused võimalikult selgeks ja lihtsasti arusaadavaks. Seega alustame uue blogipostituste sarjaga, kus kirjutame iga kuu lühidalt lahti meile eelneval kuul kõige sagedamini esitatud kolm küsimust.

1. Kuidas lõpetada tööandjana töölepingut katseajal?

Tööandjana tasub meelest pidada, et ka katseajal tuleb töölepingu lõpetamisest töötajale ette teatada ning tähtaeg selleks on 15 päeva. Kui etteteatamistähtaega mitte järgida, tuleb töötajale maksta nende päevade arvelt hüvitist. Tööandja peab lepingu lõpetamist töötajale põhjendama ning sellest põhjendusest peab nähtuma, miks töötaja ei sobi sellele tööle näiteks oma oskuste või isikuomaduste poolest. Lepingu lõpetamise põhjus peab olema vastavuses katseaja eesmärgiga. Töölepingu ülesütlemise avaldus peab olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (st et võib esitada ka e-maili teel). Ka tasub meelest pidada, et kui töötajaga sõlmitud töölepingus oli kokku lepitud ka konkurentsipiirang, mis jääb kehtima pärast töölepingu lõppemist ning selle eest tuleb tasuda töötajale hüvitist, aga tööandjal tegelikkuses puudub huvi konkurentsipiirangut rakendada, tuleb üles öelda ka vastav konkurentsipiirang.

2. Kas võlgnikult saab nõuda arvele märgitud viivist, juhul kui lepingus ei ole viivist kokku lepitud / lepingut ei ole sõlmitud?

Kohtupraktikast tuleneb, et viivisemäära kohta peab pooltel olema kokkulepe. Kohus on varem leidnud, et üksnes arve vastuvõtmine ei tähenda seda, et teine pool oleks sellele märgitud viivisega nõustunud. Küll aga saab lugeda viivisega nõustumiseks seda, kui arvel on näiteks kirjas, et arve vastuvõtmise ja selle allkirjastamisega nõustub arve saaja arvele märgitud tingimustega. Kui lepingus ei ole viivist kokku lepitud ja puudub ka kokkulepe, et arve saaja nõustuks arvel oleva viivisega, saab võlgnikult siiski viivist nõuda seadusest tulenevas määras.

3. Kas minu ettevõtte jaoks sobib fikseeritud õigusteenuse pakett?

Oleme fikseeritud hinnaga õigusteenuse pakette oma klientidele nüüdseks pakkunud juba viis aastat. Seetõttu julgeme oma kogemuse põhjal öelda, et fikseeritud hinnaga õigusteenuse pakett on sageli kliendile kasulikum, kuna see pakub võimaluse selgemalt planeerida õigusteenusele kuuluvat eelarvet ja tavaliselt kuulub paketi alla ka tooteid, mis pakuvad kliendile lisaväärtust. Paketipõhine õigusabi ei sobi kõige paremini kolmel juhul: 1) kliendil on üksnes väike küsimus või vajadus väga lihtsa dokumendi järgi, nt koostada vaid ühte lepingupunkti muutev lepingulisa (sellisel juhul võib tunnipõhine arvestus olla kliendi jaos soodsam); 2) kohtumenetluses – kuna kohtus on ajakulu väga raske ette planeerida, siis on keeruline ka kliendile fikseeritud hinnaga paketti pakkuda ja meie seda näiteks ei tee; 3) kui kliendil on vaja pidada väga konkreetset arvestust õigusteenusele kuluva aja ja selle hinna kohta; näiteks kui klient peab selle kohta esitama omakorda aruande kolmandatele isikutele.