KUIDAS KAITSTA DISAINI?
Lisaks autoriõigusele, mis tekib teose loomisega automaatselt, on võimalik oma loomingut kaitsta ka erinevate registreeritavate intellektuaalse omandi kaitse vahenditega.
Üheks registreeritavaks intellektuaalse kaitse vahendiks on disainilahenduse kaitse.
Disainilahenduse kaitse tagab omanikule ainuõiguse selle kasutamiseks ning võimaldab keelata konkurentidel identse või äravahetamiseni sarnase toote väliskujunduse kasutamise. Õigeaegne kaitse taotlemine tagab disainilahenduse omanikule võimaluse nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Disainilahenduse registreerimisega kaitstakse toote välimust. Toode kui selline võib olla nii tööstus-, käsitöö- kui ka disainiese. Kaitsta saab ka tooteosi, mida saab lahti võtta ja uuesti kokku panna. Soovi korral on võimalik disainilahenduse kaitse taotleda ka toote pakendile.Kuna disainilahenduse registreerimine pakub kaitset toote välislahendusele on see eriti sobilik nende toodete kaitsmiseks, mida iseloomustab mingisugune konkreetne lõige võ erispärane lahendus. Näiteks dobib disainilahenduse kaitse Tie & Apron lipspõlle kaitsmiseks:
foto: https://tieapron.com/
Selleks et tootele oleks võimalik Euroopa Liidus disainilahendus
registreerida, peab see vastama kahele kriteeriumile.
1) Disainilahendus peab olema uudne. See tähendab, et samasugust disainilahendust ei ole varem avaldatud. Kui kahte disainilahendust eristavad üksnes väikesed ebaolulised erinevused, siis loetakse need ikkagi samaks. Sellisel juhul ei saa disainilahendust registreerida. Seega tuleks enne registreerimistaotluse esitamist kontrollida Siseturu Ühtlustamise Ameti kodulehelt, ega sarnast toodet pole juba varem registreeritud.
2) Disainilahendus peab olema eristatav. See tähendab, et asjatundjale jäetav üldmulje peab erinema varasemate disainilahenduste omast. Samuti tuleb taotluse juurde lisada ka disainilahenduse graafiline kujutis.
Lisaks registreeritavale disianilahenduse kaitsele eksisteerib Euroopa Liidus ka regisreerimata disainilahenduse kaitse. Ka registreerimata disain saab Euroopa Liidus kaitse kolmeks aastaks alates disainilahenduse esmakordsest Euroopa Liidu territooriumil avaldamisest. Seega olukorras, kus disainilahenduse registreerimine majanduslikku lisaväärtust ei anna, ei pruugi sellise lisakulutuse tegemine olla otstarbekas.
Nii registreerimata kui ka registreeritud disainikaitse pakuvad järgmisi hüvesid:
1) ilma disaini omaniku nõusolekuta on disainilahenduse järgi tootmine keelatud;
2)samuti on keelatud toote turustamine, mis on loodud disainilahenduse järgi ilma disaini omaniku nõusolekuta;
3) disainilahenduse järgi valmistatud toote importimine ja eksportimine ilma disaini omaniku nõusolekuta on keelatud.
Erinevused registreeritud ja registreerimata disaini vahel ilmnevad kaitse tähtajas ning ulatuses.
Registreeritud disainikaitse kehtib viis aastat ning seda on võimalik pikendada kokku kuni 25 aastat.
Seevastu registreerimata disainikaitse kehtib kolm aastat selle avalikustamisest alates ning seda ei ole võimalik pikendada. Juhul kui sa avalikustad oma disaini ilma seda registreerimata, kuid seejärel soovid oma disainilahenduse strateegiat muuta ja disainilahenduse siiski registreerida, on see võimalik ühe aasta jooksul disaini avalikustamisest alates.
Mis puudutab disainikaitse ulatust, siis registreeritud disainikaitse tagab kaitse ka teiste analoogsete disainide puhul, mis on loodud teadmatusest, et midagi sellist juba eksisteerib.
Registreerimata disainikaitse kohaldub aga siis, kui on leidnud tõendamist, et analoogne toode on pahatahtlik koopia, mis on loodud pahauskselt, olles teadlik varasemast olemasolevast disainist.
Seega on registreeritud disainikaitse kindlam, pakkudes laiemaulatuslikku kaitset pikema tähtajaga. Samas on disainilahenduse registreerimine tasuline.Üks asjaolu, miks tasub otsustada registreeritud disainilahenduse kaitse kasuks, on see, et liikudes oma toodetega välisturule, võib disainikaitse olemasolu olla edasimüüja jaoks oluline argument, miks ta just sinu toote müügile soovib võtta. Kuna registreeritud disainilahendused pakuvad laiemaulatuslikku kaitset, siis annab see edasimüüja jaoks kindluse, et taolist analoogset toodet kusagilt mujalt välja ei ilmu või kui ilmub, siis on võimalik registreeritud disainilahenduse kaitse omajal lihtsam selle vastu võidelda.
Sageli tekitab arutlemine disainilahenduse kaitsmise otstarbekuse ümber küsimuse, kuna ikkagi on kaks toodet piisavalt sarnased, selleks, et saaksime rääkida rikkumisest. Vaatame sellele küsimusele vastamiseks kaasust Euroopa Kohtu praktikast.
H&M Hennes & Mauritz versus Siseturu Ühtlustamise Amet – Yves Saint Laurent (kohtuasi T-525/13)
H&M Hennes & Mauritz pöördus kohtusse, paludes tunnistada kehtetuks Yves Sain Laurent’le kuuluva käekoti disainilahendus, kuna leidis, et see on sarnane H&M-le kuuluva käekoti disainiga. Kohus otsustas, et hoolimata välisest sarnasusest on käekottide vahel olulised erinevused tulenevalt käekoti kujust, struktuurist ja välispinnast, mistõttu ei rahuldatud H&M-i hagi. Need kolm tunnust on peamiseks erinevuseks ning seega võib käekottide disaini lugeda erinevaks ning sarnasused on selles kontekstis tähtsusetud. Lisaks rõhutas kohus ka seda, et YSL-i kott on mõeldud vaid käes kandmiseks, kuid H&M-i oma rohkem õlal.
Mida kaasusest õppida?
- disainilahendus ≠ üksnes toote välisilme, vaid arvesse tuleb võtta ka toote struktuuri, funktsioone ja kasutatud materjale.