3 nõuannet masinatööstuse ettevõttele
Tänane blogipostituse soovitus tuleb ühelt Legal Roomi kliendilt, kes juhtis meie tähelepanu sellele, et sageli käsitleme siin blogis intellektuaalse omandi küsimusi tuues näiteid loomemajandusest. Kuid tegelikult puudutab see palju laiemat ettevõtete ringi. Kõige üldisemalt defineerides on intellektuaalne omand inimese vaimse, loomingulise tegevuse tulemus ning sellega ei kaitsta üksnes kunsti.
Vaatame siinkohal 3 küsimust, seoses masinatööstusega.
1. Kui klient tellib minult toote, kas mul on õigus seda toodet ka edaspidi toota ja teistele klientidele müüa?
See sõltub eelkõige lepingust, mis on sõlmitud ettevõtte ja kliendi vahel ning mis selles on kokku lepitud. Igal juhul oleks mõistlik taolised kokkulepped sõlmida kirjalikult.
Kui lepingut sõlmitud ei ole, tuleks meeles pidada seda, et teatud juhtudel võivad kohalduda ka tööstuses autoriõiguse regulatsioonid. Üldpõhimõte on, et autoriks on sealjuures vaimse töö tegija, näiteks võib see olla isik, kes on toote oma loomingu tulemusena loonud ja koostanud joonised, mille järgi toimub tootmine. Kui see isik oma autoriõigusi lepinguga pole loovutanud ega litsenseerinud ei või üldjuhul identset toodet ilma tema nõusolekuta toota ega müügiks pakkuda. Erandiks on siinkohal ettevõttes töölepingu alusel töötav isik, kelle varalised autoriõigused lähevad automaatselt üle tööandjale.
Samamoodi kui ettevõte loob toote üksnes kliendi soovi põhjal ehk ei ole üksnes tehnilise töö teostajaks, siis ei ole tavapäraselt kliendil õigus takistada ettevõttel seda toodet ka teistele toota ning müügiks pakkuda, kuna ideed ei ole kaitstud autoriõigustega.
2. Kas võin kasutada kliendi toodetest fotosid enda ettevõtte reklaamimiseks?
Foto kui selline on kaitstud autoriõigusega. Seega esiteks igasuguse foto kasutamine eeldab selleks luba fotograafilt. Välja arvatud kui pildistab ettevõtte enda töötaja, kelle puhul varalised autoriõigused tööülesandeid täites lähevad automaatselt üle tööandjale.
Kui tegemist on kliendi toote ja fotoga, mille puhul ettevõtte on olnud üksnes tehnilise töö teostajaks, siis on foto kasutamiseks vajalik ka kliendi nõusolek. Seega kui on soov toodet edaspidi näiteks sotsiaalmeedias, kodulehel kajastada, on mõistlik ka selline väikene nüanss lepingus kokku leppida.
3. Kas garantii kohustus tuleb mulle automaatselt seadusest?
Ei tule. Sageli ei teata, et garantii andmine on vabatahtlik ja seda tuleb eristada tarbija pretensioonide esitamise õigusest, mis tuleneb seadusest ja millega tuleb arvestada kui kliendiks on füüsilisest isikust tarbija.
Võlaõigusseaduse kohaselt on garantii lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused.
Seega otsusta esmalt, kas soovid garantiid üldse pakkuda. Teiseks millisel määral ( näiteks, kas garantii hõlmab üksnes asja parandamist või on kliendil selle alusel õigus nõuda uut asja, ostuhinna tagastamist) ja juhtudel sa garantiid pakud ning mis tähtajaga. Kui garantii andmises lepitakse kokku kahe äriühingu vahelises lepingus on võimalik garantii tingimustes lepingus kokku leppida ka seadusest erinevalt. Kuid kui lepid üksnes kokku garantii andmises ja täpsustavaid sätteid lepingusse ei kirjuta kohaldub automaatselt võlaõigusseadusest tulenev.
* Kas sa ei leidnud oma küsimusele vastust või soovid abi lepingu koostamisel? Kirjuta meile info@legalroom.ee