5 asja, mida silmas pidada kunsti investeerimisel

Käesolev artikkel põhineb Kogo galeriis toimunud kunsti investeerimise teemalisel vestlusõhtul.

Üha enam räägitakse kunstist kui investeeringust ja eraldiseisvast varaklassist. Kõlab arvamusi nagu Eesti kunstioksjonite maailmas valitseks buum ning loodud on Eesti kunsti oksjoniturgu järgiv kunstiindeks. Sealjuures nimetavad mõned kunsti luksusinvesteeringuks, teised väidavad et alustada saab ka väikeste summadega. Kui siit-sealt kõlav info kunstiinvesteeringute põneva maailma kohta tundub ahvatlev, siis oleks alustaval kunstiinvestoril mõistlik ennast kurssi viia nii valdkonna eripärade kui ka juriidiliste nüanssidega. 

Tee taustauuringud ja pea nõu spetsialistidega

Üheks võimaluseks teha esimesi samme kunstinvesteerimise maailmas on pöörduda nõu saamiseks mõne galerii poole. “Kui mina usaldan näiteks Tulevat pensioni kogumisel, siis analoogiana fondihalduritele töötavad kunstnikke esindavad galeriid järjepidevalt kunstnike edu ja nähtavuse kasvatamisega ning sellega ka nende hinna tõstmisega“ selgitab Liina Raus Kogo galeriist.  

Samuti pakub kunstiteose ostmine galerii vahendusel kindlustunnet, et müüjal on tõepoolest õigust teost müüja ning teos on ka autentne. Nii kunstiteose päritolu kui ka autentsus on kunstiteose ostmise korral äärmiselt olulised ning ka iseseisvalt ostutehingut tegev ostja peaks seda kontrollima. 

Ka galerist Liina Raus rõhutab, et kunsti investeerimine nõuab tausta uurimist. Tuleks  vaadata, milliseid näitusi ja kus kunstnik on teinud, mis on tulemas. Kunstniku hind tõuseb kõrge mainega galeriides või muuseumides toimuvate näituste toel, aga ka kunstniku teoste müügil silmapaistvatesse kunstikogudesse. Näitena toob ta välja Kumus toimunud 1960. aastate teisel poolel esile tõusnud Eesti naisgraafikute loomingu näituse, mille järel näitusel esitletud kunstnike teoste hinnad oksjonitel tegid suure tõusu. 

Sõlmi kirjalik ostu-müügileping

Kui soovitud teos on välja valitud, siis sõlmi teose ostmisel kirjalik leping. Kuigi kirjalik ostu-müügileping ei pruugi olla tavapäraseks praktikas võib see aidata vältida hilisemaid probleeme ning leida nende tekkimise korral lihtsamaid lahendusi. Kindlasti võiks kirjaliku lepingu kasuks otsustada siis kui kunstiteost ei anta koheselt üle, vaid see saadetakse hiljem ostjale. Lepingusse võiks märkida tasu maksmise ja teose saatmisega seonduvad kokkulepped (millised on tähtajad, kes korraldab teose saatmise, kannab sellega seonduvad kulud, vajadusel ka kindlustusekulud ning millisel hetkel läheb vastutuse risk teose hävinemise eest üle müüjalt ostjale). Samuti tuleks lepingusse märkida autoriõigusi puudutavad kokkulepped. 

Vii end kurssi autoriõiguste eripäradega

Kunstiteose puhul tuleb eristada selle omandiõigust ning kunstnikule tekkivaid autoriõiguseid, mis jagunevad omakorda varalisteks ja isiklikeks õigusteks.  Varalised autoriõigused on näiteks õigus  teha teosest koopiad, teost avalikult näidata, laenutada jt. Isiklikud autoriõigused kuuluvad vahetult kunstniku isiku juurde, näiteks õigus otsustada kuidas autori nimi on teose juures kajastatud. Omandiõiguse üleminek ei tähenda automaatselt seda, et ostja saab õiguse ka autoriõiguste kasutamiseks. Seega tuleks lepingus alati kokkuleppida, millised õigused lisaks omandile ostjale üle lähevad.  Eriti oluline võib see olla digitaalse kunsti ja NFT’de  ostmise puhul või kui ostja teab, et soovib kunstiteost enda ärilistel eesmärkidel kasutada. Praktikas on näiteks küsitud kas võib ostetud kunstiteost kasutada oma ettevõtte logo osana või muuta näiteks teost, kui kunstnik sellega nõus ei ole. Nendele küsimustele tuleb vastata eitavalt kui ei ole sõlmitud vastavaid autoriõiguse kokkuleppeid. 

Võta arvesse maksunüansse

Eelkõige tuleks end maksuküsimustega kurssi viia kui kunstiteos ostetakse läbi äriühingu. Kunstiteos peaks olema soetatud ettevõtte huvides ning olema näiteks vajalik kontori interjööri lisamiseks või siis investeerimisvara. 

Lisaks näeb Eesti Käibemaksuseaduse § 41 ette kunstiteose edasimüügi puhuks teatud juhtudel erikorra. Samuti tuleb maksudega seotud küsimustele tähelepanu pöörata ostes äriühinguna kunstiteose oksjonilt või teoste impordil/ekspordil. 

Küsi endalt  “miks” küsimus

Üheks võimaluseks on vaadelda kunsti puhtalt kui varalist investeeringut. Nagu toob välja Vita Liberte, kes on aluse pannud Baltikumi ülesele kunstikogule VV Foundation, siis lisaks emotsionaalsele väärtusele on kunst kujunenud ka  kaalukaks varaliseks investeeringuks, mille aastane liitkasv on aastatel 1995–2022 12,6%, ületades S&P 500 ja demonstreerides oma potentsiaali inflatsiooni ja majanduslanguse kaitseks. Kunstiturg toimib aktsiaturust sõltumatult, säilitades tänu ainulaadsele nõudluse ja pakkumise dünaamikale oma väärtust isegi majanduslanguse ajal. Investoritele annab see võimaluse saada märkimisväärset tulu, eriti seoses kasvava huviga identiteedile keskendunud esilekerkivate kunstnike teoste vastu. Kuid samas rõhutab ta, et kunsti ostmisel ei ole tema jaoks oluline sugugi selle potensiaalne rahaline väärtus, vaid ta näeb selles võimalust isiklikuks naudinguks ning panustamiseks ühiskondlikult kultuuripärandisse.

Sarnaselt toob galerist Liina Raus välja: “Ostudega võib toetada ka noori loojaid, kuid see on loterii, kuna paljud õppijad ei jätka kunstnikuteed. Hinnatud kunstnikel on võime inspireerida meid üha jälle uuega, säilitades järjepidevuse ning omanäolisuse. Esmeste tööde puhul on seda väga raske ennustada.”