Kas ja millal vajab koostöö kirjalikke lepinguid?

Kas ja millal vajab koostöö kirjalikke lepinguid?

Koostöö on tihti ettevõtluse edu võti, kuid sellega kaasnevad ka omad väljakutsed. Sageli küsitakse, kas koostööpartneriga tuleks sõlmida kirjalik leping? Kuigi iga olukord ei pruugi nõuda kirjalikku lepingut, on olukordi, kus kirjalikud kokkulepped kaitsevad mõlemaid osapooli ja aitavad vältida võimalikke vaidlusi.

Millal tuleks investeerida kirjaliku lepingu koostamisse?

1. Igasugune kokkulepe on leping, isegi suuline

Oluline on mõista, et kõik kokkulepped – ka suulised – on juriidiliselt siduvad. Kuid suulistel kokkulepetel on üks suur puudus: neid on keeruline tõestada, kui tekib vaidlus ning sageli on ühe lepingupoole sõna teise vastu. 

Samamoodi on juriidiliselt siduvad ka kokkulepped, mis on tehtud e-mailide või sõnumite kaudu. Kuid need võivad olla ebaselged ja jätta olulised detailid täpsustamata. Kirjalikud lepingud aitavad vältida selliseid riske, fikseerides tingimused üheselt ja selgelt.

2. Intellektuaalse omandi puhul on kirjaliku lepingu sõlmimine vajalik 

Kui koostöö käigus luuakse intellektuaalset omandit, näiteks disainilahendusi, tarkvara, fotosid või artikleid, on kirjalik leping mõistlik. Lepingus tuleks selgelt kokku leppida:

• Intellektuaalomandi kuuluvus: Kes omab autoriõigusi või muid õigusi?

• Autoriõiguste kasutamine : Kuidas kumbki pool võib loodud intellektuaalset omandit kasutada.

Ilma kirjaliku kokkuleppeta võivad tekkida segadused ja vaidlused selle üle, millisel määral on kellelgi õigus intellektuaalset omandit kasutada. 

3. Suurte koostööprojektide puhul on oluline sõlmida detailne leping

Kui koostöö hõlmab mahukaid ülesandeid, konkreetseid tähtaegu, olulist vastutust või suuri rahasummasid, tuleks kindlasti eelistada kirjalikku lepingut. Selline leping peaks sisaldama:

• Lepingupoolte ülesanded ja kohustused,

• Maksetingimused ja tasude suurus,

• Tähtajad, 

• Tagajärjed kohustuste täitmata jätmise korral.

Detailne kirjalik leping tagab, et kõik osapooled saavad üheselt aru, mis on nende roll, ja see vähendab hilisemate vaidluste tõenäosust.

4. Ühise äri alustamisel on mõistlik sõlmida osanike leping

Kui koostööpartnerid otsustavad koos osaühingu asutada, on oluline koostada osanike leping). See leping aitab:

• Määratleda osanike kohustused

• Sätestada tingimused, kui pooled lähevad tülli või kegi soovib osaühingust lahkuda. 

Osanike leping kaitseb nii ettevõtet kui ka selle osanikke võimalike lahkhelide või ootamatute olukordade eest.

5. Konfidentsiaalse info ja ärisaladuste kaitsmine

Kui koostöö hõlmab konfidentsiaalset teavet või ärisaladusi, on vajalik sõlmida konfidentsiaalsusleping (NDA). Sellises lepingus lepitakse kokku:

• Milline teave on konfidentsiaalne,

• Kuidas seda teavet tohib kasutada,

• Millised on tagajärjed kuid konfidentsiaalsuskohustus rikutake. 

See tagab, et tundlik äriteave on kaitstud ja vähendab riski, et seda jagatakse või kasutatakse ilma loata.

Miks kirjalikud lepingud on olulised?

Kuigi väiksemate või madala riskiga koostööde puhul võivad toimida ka suulised kokkulepped, tagavad kirjalikud lepingud selguse, turvalisuse ja kaitse mõlemale poolele. Need aitavad seada pooltele  selged ootused, määratleda  poolte vastutus ja luua aluse vaidluste lahendamiseks, kui need peaksid tekkima.

Selgelt koostatud lepingusse aja ning ressursside investeerimine aitab vältida hilisemaid probleeme, Hästi koostatud leping tagab lepingu pooltele juriidilise kaitse ning eduka koostöö. Kui vajad abi lepingu koostamise juures võta ühendust info@legalroom.ee