Kasulik lepingut sõlmides

Oktoobrikuu korduvate küsimuste postituses vaatame küsimusi, mis on meile saabunud seoses lepingute sõlmimisega.

Kas mul on vaja sõlmida kirjalikku lepingut?
Ka suuline leping on siduv, kuid selle probleemiks on, et konflikti korral kipuvad pooled asju erinevalt mäletama ning puuduvad ka tõendid, mis aitaks kindlaks teha, milles siis ikkagi täpsemalt kokku lepiti.
Lepingut on mõistlik ja mõttekas koostada siis, kui lepingusse saab tõepoolest kirja see, mis aitab poolte koostööd paremini korraldada või vajaduse korral mittetoimivast koostööst lahkuda.
Küsimused, millele võiksid mõelda asudes lepingut koostama:
1) Miks soovid lepingu koostada?
2) Mida soovid lepingu alusel teiselt poolelt saada?
3) Mida soovid lepingu alusel teisele poolele anda?
4)Kui kauaks soovid lepingu sõlmida: (i) tähtajaliselt, (ii) tähtajatult, (iii) tähtajaliselt, aga võimalusega leping ennetähtaegselt korraliselt lõpetada
5) Mis põhjusel vajad koostöö reguleerimiseks lepingut? Mis võib sinu arvates valesti minna?
Kui sulle esitatakse sõlmimiseks lepinguprojekt, siis on oluline see hoolikalt läbi lugeda ja vajaduse korral abi küsida kui mõni lepingu punkt jääb arusaamatuks.
Mis asi on leppetrahv?
Leppetrahv on tõhus meetod tagamaks, et poolte vahel sõlmitud kokkulepetest kinni peetakse. Sellisel juhul märgitakse lepingusse, et pool, kes mõnda konkreetset lepingupunkti rikub, on kohustatud teisele poolele maksma leppetrahvi mingis kindlas summas. Näiteks kui leppetrahvi punktiga tagatakse konfidentsiaalsuskohustus, siis konfidentsiaalse teabe ilma loata avaldamine tähendab, et teisel poolel tekib õigus rikkujalt trahvi nõuda. Leppetrahvi sissenõudmiseks on vaja tõendada üksnes rikkumise toimumine, mis muudab oluliselt hõlpsamaks ka kohtumenetluse. Oluline on meeles pidada, et leppetrahvi nõue tuleb esitada mõistliku aja jooksul alates rikkumisest teada saamisest. Riigikohtu praktika kohaselt tuleks selliseks mõistlikuks ajaperioodiks pidada kolme kuud.
Ettevaatlik peaksid olema siis, kui lepingusse märgitud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur või leppetrahv hõlmab liiga paljusid kohustusi, sealhulgas ka väikeseid möödalaskmisi. Näiteks kui ka juhuslik ja ühekordne maksetähtaja ületamine vaid ühe päeva võrra toob kaasa suure trahvi. Lepingu sõlmimise üle peaksid järele mõtlema ka siis, kui leppetrahvi nõutakse kohustuse eest, mida tuleb täita viisil, mis tundub sulle teostamatu. Sellisel juhul oleks mõistlik muuta ka lepingust tulenevaid kohustusi, nii et need oleksid reaalsed ja täidetavad.
Kas isikuandmete kaitse seadusega on kooskõlas pöördumine inkassoteenuse osutaja poole juhul kui klient ei täida lepingut?
Võla loovutamine on lubatud võlaõigusseadusest tulenevalt sõltumata võlgniku nõusolekust, sealjuures on lubatud üle anda ka võlaga seonduvad dokumendid. Nõude loovutamise korral astub senise võlausaldaja asemele uus võlausaldaja, kellel on muuhulgas isikuandmete kaitse seaduse alusel õigus maksehäireandmeid teistele isikutele edastad. See kohaldub Andmekaitse inspektsiooni juhendis kohaselt ka inkassoettevõtjale, kes on omandanud täitmata võlakohustuse.

Legal RoomNovember 10, 2019