Kasulik suhetes koostööpartneritega

Uuel aastal alustame korduma kippuvate küsimuste blogipostitustega uue hooga ning vaatame üle need küsimused, mida oleme sel kuul lahendanud.

Samuti tuletame meelde, et Legal Roomis on esimene pool tundi konsultatsiooni tasuta, seega kui sa ei leia oma küsimusele vastust meie blogist, siis kirjuta meile info@legalroom.ee.

Kuna meil on väga hea meel, et oleme saanud sel kuul nõustada erinevaid põnevaid rahvusvahelisi äriprojekte, siis  hõikame veel kord välja , et koostame ka inglise keelseid juriidilisi dokumente.

Kuid pöördume nüüd tagasi küsimuste juurde.

1.         Koostöölepingud

Sageli pöördutakse meie poole olles mõne uue äriprojekti alguses sooviga sõlmida koostööleping. Ning seda soovi tervitame suure rõõmuga, sest lisaks sellele, et poolte vahelise koostöö olulisemad punktid saavad lepingus fikseeritud, aitab lepingu koostamise protsess kujundada pooltele ka selgema nägemuse, milline tulevane koostöö võiks välja nägema hakata. Koostöölepingut kui sellist seadusest ei leia ning selles leidub sageli mitmetele erinevatele lepingutele omaseid jooni. Seetõttu ei ole meil ka koostöölepingule välja pakkuda näidislepingut, kuna see leping valmib alati n.ö käsitööna poolte konkreetseid soove arvesse võttes. Kuid mõned punktid, millele võiks koostöölepingut sõlmides mõelda:

1) millised on poolte kohustused

2) kuidas reguleeritakse rahalised kohustused

3) kas koostöö tulemusena tekivad autoriõigused ning kellele need jäävad

4) kofidentsiaalsuskohustus- koostöö tulemusena avaldavad pooled sageli üksteisele konfidentsiaalset infot, seega oluline on kokkuleppida, et see info ka säilib konfidentsiaalsena

5) konkurentsiküsimused – kas poolte vaheline koostöö on eksklusiivne või säilib pooltel õigus samasuguseid äriprojekte ettevõtta ka teiste isikutega

6) lepingutes kus pooled on erinevatest riikidest on mõistlik kokkuleppida ka, milline kohus, millise õiguse järgi probleemide ilmnemisel neid lahendama peab.

2.         Võlaõiguslikud lepingud ja tööjõu maksud

See on küsimus, mis laekub meile iga kuiselt, seega kordame üle, et ka võlaõiguslike lepingute ( töövõtuleping ja käsundusleping)  puhul tuleb füüsiliselt isikust lepingupartneri puhul maksta sotsiaalmaksu. Erinevus töölepingust seisneb selles, et kui töölepingu puhul on ettenähtud sotsiaalmaksu miinimum, siis võlaõiguslike lepingute puhul makstakse sotsiaalmaks reaalselt tasutava summa pealt. Oluline on teada, et kui see on alla miinimummäära, siis isikul õigust haigekassale ei teki.

Kuid võlaõiguslepingu sõlmimine ei vabasta sotsiaalmaksu tasumise kohustusest. Samuti tuleb meeles pidada, et võlaõigusliku lepingu sõlmimine on õigustatud juhul kui isik, kellega leping sõlmitakse tegutseb iseseisvalt ning ei allu tööandja poolsele juhendamisele ja kontrollile.

3.         Kuidas on võimalik vabaneda oma osaühingu osalusest?

Vaatamata sellele, et palju on räägitud 50 % ja 50 % osalusega osaühingute asutamisega seotud riskidest on see siiski populaarseks viisiks ettevõtlusega alustamiseks. Kahjuks juhtub siiski sageli, et osanike vahelised suhted muutuvad selliseks, et üks osanikest soovib osaühingust välja astuda. Seaduses tulenevalt on võimalik oma osalus müüa või kinkida. Probleem tekib aga siis kui ükski kolmas isik ega ka osaühingu teine osanik seda osalust omandada ei soovi. Teiseks võimaluseks on osakapitali vähendamine ja suurendamine, mille käigus on võimalik osa tühistada, kuid ka selleks on vaja vastavat osanike otsust. Kui osaühingu osanike suhted on aga sellised, et üksmeelsele otsusele ei jõuta, seisab osaühingust lahkuda sooviv osanik keerulise probleemi ees. Selle ennetamiseks on äriühingu austamisel mõistlik sõlmida osanike vaheline leping, mis reguleerib ka olukorda, kus üks osanikest soovib äriühingust lahkuda.