Kasulik alustavale ettevõtjale vol I

 

Ettevõtlusteekonna alguses olles küsitakse meilt sageli, millistele juriidilistele nüanssidele tuleks kõige esimesena tähelepanu pöörata. Paljuski sõltub see sinu ettevõtte tegevusvaldkonnast ja ühtset vastust välja tuua on keeruline.

 Just alustavale ettevõtjale mõeldes avaldame järgmisena 3-osalise blogipostituste sarja, kus käsitleme küsimusi, millele võiks tähelepanu pöörata ettevõtlusega alustades.

Kuna paljud meie kliendid on tegevad loovettevõtluses siis vaatame esimese punktina üle intellektuaalse omandiga seonduvad küsimused

 

1.        Mida ma pean teadma autoriõigustest?

 

Autoriõigused tekivad füüsilisele isikule ja neid on kahte liiki varalised autoriõigused ja isiklikud autoriõigused. Üksnes töölepingu alusel lähevad sinu ettevõttele üle töötaja varalised autoriõigused, kõikide muude autoriõiguste omandamine tuleb eraldi lepingus kokku leppida.

 

Miks see üldse mulle kui ettevõtjale oluline on?

 

Toome näite Eesti kohtupraktikast, kus on olemas kaasus, milles ettevõte tootis valemilehtedega vihikuid. Peatselt saabus turule teine ettevõte, kes alustas analoogsete vihikute müüki, mille peale esimene ettevõte pöördus kohtusse. Riigikohus leidis, et kuigi valemilehtedega vihikud on sarnased, peab juriidiline isik tõendama, et just temale kuuluvad vaidlusaluste vihikute autoriõigused ja tal on õigus sellest tulenevalt ka õigus nõuda autoriõiguste rikkumise lõpetamist. Kuna kohtusse pöördunud ettevõttel ei olnud ette näidata lepinguid, et ta oleks saanud füüsilistelt inimestelt, kes reaalselt olid vihikute autoriks nende autoriõigused, jättis kohus nõude rahuldamata.

Lisaks sellele on intellektuaalse omandi kaitstus sageli oluliseks punktiks ka siis kui oma toodetele hakatakse otsima edasimüüjaid, agente või ettevõttesse kaasama investoreid.

 Seega kontrolli alati üle, et lepingutes, mis sõlmid koostööpartneritega on sees intellektuaalse omandi punktid kui selliste õiguste omamine on sinu ettevõttele oluline. Lisaks sellele ka töölepingu puhul ei lähe isiklikud autoriõigused ( näiteks õigus otsustada, millal teos on avaldamiseks valmis) automaatselt üle tööandjale, seega tuleb õiguses nende kasutamiseks eraldi kokku leppida.

 

2.        Mis asi on litsentsileping?

 

Litsentsilepinguga saad oma intellektuaalse omandi anda teisele isikule kasutamiseks.Sellise õigussuhte puhul on isik, kes annab oma teose kasutada, litsentsiandja ja isik, kes saab kasutusõiguse, litsentsisaaja.

Litsentsilepinguid saab kõige laiemalt jagada kaheks. Eristatakse ainulitsentsilepinguid ja lihtlitsentsilepinguid. Lihtlitsentsileping tähendab seda, et litsentsiandja võib ka ise teost edasi kasutada ja ka teistele isikutele kasutada anda. Näiteks on lihtlitsentsilepinguga tegemist juhul, kui graafiline disainer annab veebiväljaandele õiguse kasutada oma graafikat väljaande koduleheküljel, kuid samas jätab endale kõik õigused müüa sama graafikat edasi ka teistele väljaannetele ja isikutele.

Ainulitsentsilepinguga saab litsentsisaaja aga ainuisikulise õiguse teost kasutada ning teose loojale endale teose kasutamise õigust ei jää. Samuti ei saa ta teose kasutamist teistele isikutele lubada. Näiteks kui fotograaf annab oma fotod ainulitsentsilepinguga kasutada mingi ettevõtte kodulehele ei ole tal õigust enam endal neid fotosid kasutada.

Litsentsilepingu näidise saad alla laadida siit:

3.        Keegi on minu toodet järele teinud, mida peaksin tegema esmalt?

 Autoriõigusseaduse § 13 lg 1 kohaselt autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest.

 Seega esimeseks sammuks võiks olla kontakteerumine kopeerijaga ning tähelepanu juhtimine, et tema tegevus rikub sinu autoriõigusi ning paluda see lõpetada.

 Küll tuleb aga arvesse võtta, et autoriõigus ei kaitse ideid, seega kui tegemist on lihtsalt sarnase tootega, ei pruugi olla tegemist rikkumisega.

Lisakaitset pakuvad registreeritavad intellektuaalse omandi kaitse vahendid nagu disainilahendused, patendid, kaubamärgid, kuid selliseid registreeringuid tuleb taotleda ning registreeringute taotlemisega kaasnevad kulud.

Legal Room