KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Alustame uut aastat hoogsalt korduma kippuvate küsimuste blogipostitusega.

1.         Kas minu üürileping vajab muutmist seoses üüriregulatsiooni muutmisega?

 Väga mõistlik on sõlmitud üürilepingud üle vaadata (eelkõige eluruumi üürilepingud), kuna seadus automaatselt varem sõlmitud lepingutele ei kohaldu.

 Muuhulgas:

Ø  On lubatud nüüd ka eluruumi üürilepingutes kokku leppida leppetrahvid. Küll aga tasub meeles pidada, et leppetrahv võib olla kuni 10 % üüri ja kõrvalkulude summalt kokku ja kuus ei tohi leppetrahvi nõue ületada 20 % vastavast summast.

Ø  Kui varasemalt ei olnud lubatud jätta üürniku kanda nn. remondifondi kulud, siis nüüd on õigus lepinguga kokku leppida, et hoone korrashoiu ja parenduskulud tuleb tasuda üürnikul.

Ø  Sageli märgitakse üürilepingutesse teadmatusest ülemäära suur viivise protsent, näiteks 0, 5 % päevas. Uue regulatsiooniga on lubatud viivisemäär kuni kolmekordne võlaõigusseadusest tulenev intressimäär, mis käesoleval hetkel on 0,066 % päevas.

Ø  Olulisim muudatus on ilmselt see, et nüüdsest on lubatud üürileping ülesöelda juhul kui üürnikul on tekkinud kahe järjestikuse  kuu suurune üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa võlg ning üürnik ei likvideeri võlgnevust talle antud 14 päevase täiendava tähtaja jooksul.

 Lisaks on veel muudatusi, mis puudutavad üüritõstmist, tagatisraha ja üürilepingu üleminekut omandi müügi puhul. Oluline on aga teada, et osade nende punktide kohaldamiseks ei piisa näiteks üürilepingu lisa sõlmimisest, vaid senine üürileping tuleb lõpetada ja sõlmida uus leping.  

 Kui vajad lepingu näidist, mis vastab uuele seadusele või soovid, et kohendaksime juba sinu olemasolevat lepingut, siis võta meiega ühendust info@legalroom.ee

2.    Sain äriregistrilt teate, et minu osaühingu omakapitali ei vasta nõuetele, mida teha?

 Omakapitali nõuetele vastavusse viimiseks on mitmeid erinevaid võimalusi:

Ø  rahaline sissemakse ( see on võimalik ka selliselt, et osakapitali oluliselt ei suurendata ülekursi abil),

Ø  kui omanik on andnud osaühingule laenu, siis laenudest loobumine ( kuid arvesta, et sellisel juhul ei saa osaühing sulle ka hiljem laenu tagasi maksta)

Ø  mitterahaline sissemakse

Ø  vabatahtlik reserv ( selle eeliseks on, et vabatahtliku reservi luues saab sätestada, et teatud juhtudel saab sellest vara jälle välja võtta).

 Mitmete nende lahenduste jaoks on vajalik tõenäoliselt põhikirja muutmine ja erinevate dokumentide vormistamine, mille juures saame aidata.

3.         Kuulsin, et osaühingu osa müümiseks ei ole enam vaja minna notarisse?

Selleks, et ilma notaris käiguta osaühingu osaga tehinguid teha tuleb täita seadusest tulenevad tingimused:

 Ø  Põhikiri peab sellist tehingu vormi lubama seega tuleb muuta põhikirja

Ø  Osaühingu osakapital peab olema minimaalselt 10 000 eurot ja täielikult sisse makstud.

 Lisaks on hea teada, et äriseaduse muudatus muudab lihtsamaks ka osanike lepingute sõlmimise ( nüüd saab ka lihtkirjalikult kokku leppida osa võõrandamise kokkulepped. Väga soovitatav on see 50 % ja 50% osaühingute puhul!).

 Kui sul on nende teemade osas küsimusi, siis ootame sinu kirja info@legalroom.ee